Gedoofd tähendab „kustunud” ja seda kasutatakse tavaliselt tule või leegi kohta. Laulus öeldakse „Het is nooit gedoofd”, mis tähendab, et tunded pole kunagi kustunud, kuigi suhe on lõppenud, muutes sõna poeetiliseks ja emotsionaalseks.
Tabitha laul „Hallo Met Mij“ räägib inimesest, kes pole endisest armastusest üle saanud. Ta teab, et peaks edasi liikuma, kuid ei suuda teist inimest unustada ega lahti lasta. „Ik moest je spreken“ [Ma pidin sinuga rääkima] kõlab nagu kiire vajadus ühendust võtta pärast pikka vaikust. Samal ajal on tunded tema sõnul endiselt värsked ning mõtted on nagu „storm in mijn hoofd“ [torm mu peas], mis jõuavad ikka ja jälle sama inimeseni tagasi.
Laulu refräänis kõlab „Hallo met mij“ [Tere, mina siin], mis on loomulik telefonikõne algus, kuid siin muutub see väga isiklikuks pöördumiseks. Ta küsib: „Denk jij soms aan ons terug in de tijd?“ [Kas sa mõtled vahel meist ja meie minevikust?] Tema mõtleb küll, kuigi teine inimene on edasi läinud ja tema ise on samuti muutunud. Ometi ütleb ta otse: „Toch wil ik geen ander meer“ [Ometi ei taha ma enam kedagi teist]. Ta tunnistab, et võitleb iseendaga, süda hakkab teise naeru meenutades kiiremini lööma ning vana armastus pole tema sees kustunud. See on aus ja veidi meeleheitlik telefonikõne inimesele, kelle elu võib olla juba edasi läinud, kuid kes elab tema südames endiselt.