Atlantide tähendab 'Atlantis'. See on müütiline kadunud linn, mis on tuntud oma ilu ja salapära poolest.
Laulus kasutatakse seda sõna metafooriliselt, et kirjeldada sügavat ja salapärast kohta, kuhu laulja on eksinud või kus ta tunneb end kadununa, just nagu Atlantise meres. See annab laulule unenäolise ja müstilise tunde.
See on laul, mis räägib segadusest ja otsusest lahkuda, isegi kui see on valus. Sarah Toscano laulab tundest, et on lõksus, justkui oleks ta "kadunud keerises" (Ero persa in un vortice). Ta kirjeldab end kui kedagi, kes on "suletud äärele" (chiusa in un margine), vaadates elu kõrvalt, samal ajal kui ta igatseb midagi müütilist ja kättesaamatut, nagu "Atlantise meri" (il mare di Atlantide).
Lugu räägib otsustavast hetkest. Pärast kuudepikkust ootamist ja hirmus elamist otsustab ta lõpuks suunda muuta. Kuid siin on konks: ta laulab: "Nüüd ma muudan suunda, aga ma ei muuda oma kavatsust" (Adesso cambio direzione, ma non cambio l'intenzione). See tähendab, et kuigi ta lahkub olukorrast, ei kao tema tunded või eesmärk kuhugi. Ta palub mõistmist, kui raske on lahkuda, ja lubab oodata kuskil "teisel pool maailma" (dall'altra parte del mondo).