Atlas Lyrics in Estonian by Pommelien Thijs
Atlas tähendab tavaliselt kaartide kogumikku, kuid sõnas peitub ka viide kreeka mütoloogia titaanile Atlasele, kes kandis taevavõlvi oma õlgadel. Laulus nimetatakse jutustajat „sinu atlaseks”, sest ta kandis teise inimese maailma ja raskusi enda õlgadel, isegi kui suhe oli juba lõppenud.
Pommelien Thijsi „Atlas” räägib inimesest, kes kannab teise inimese maailma enda õlgadel. Laul algab rännaku ja vastupidamise piltidega: „Ik heb zand in mijn zakken / En wind in mijn haar” [Mu taskutes on liiv ja juustes tuul]. Ta püüab isegi vett peopesadesse, viib selle mere äärde ja ujub tagasi kaldale. „Ik moet bergen verzetten” [Ma pean mägesid liigutama] on hollandi väljend, mis tähendab siin, et ta on valmis tegema peaaegu võimatut. Seejärel nimetab teine inimene teda oma „atlaseks”. Atlas on Kreeka mütoloogias tegelane, kes pidi taevavõlvi kandma, seega tähendab see kujund, et laulja toetab teist ja kannab tema koormat.
Kõige valusam on aga tasakaalu puudumine. „Sorry dat ik jou nog op handen draag” [Vabandust, et ma sind ikka veel kätel kannan] kasutab väljendit „kätel kandma”, mis tähendab kedagi väga hoidma ja kõrgelt hindama. Teine pool ütleb, et kõik on läbi ja käitub, nagu poleks suhtel tähtsust olnud, samal ajal kui laulja müüb oma asju, ehitab papist maju ja maksab hinda selle eest, et uskus nende võimalusse. Kujund „Je wereld op mijn schouders / Nooit andersom” [Sinu maailm minu õlgadel, mitte kunagi vastupidi] ütleb selle otse välja: tema kandis alati teise maailma, mitte vastupidi. Lõpus tunnistab ta, et oleks teise palvel kasvõi mõlemad jalad murdnud. See on korraga pühendunud, natuke liialdatud ja väga kurb, eriti kui teine on juba ukse kinni pannud.
