Nitroglycerin tähendab eesti keeles „nitroglütseriin” ehk väga plahvatusohtlikku keemilist ainet. Laulus on see kujundlik väljend: süda „pumpab nitroglütseriinist”, mis annab edasi tugevat elevust, pinget ja tunnet, nagu võiks kõik iga hetk plahvatada.
Oskar Linnrose „Genom Eld” algab nagu hetk, mil inimene sirutab käed üles ja tunneb, et midagi suurt võib alles algamas olla. Ta seisab „precis på gränsen” [täpselt piiril] ning ütleb, et horisont on „nån annans konstruktion” [kellegi teise konstrueeritud asi]. See on päris terav mõte: piirid ja eesmärgid ei pruugi olla loodusseadus, vaid kellegi loodud raamid. Varem vihkas ta ennast ning tundis, et esmaspäevast reedeni oli „en kedja kring min fot” [ahel mu jala ümber]. Siis muutub õhtu: korraks tekib usk, et nad võivad „gå genom eld” [läbi tule minna]. See ei kõla rahuliku plaanina, vaid väikese hulljulguse kokkuleppena: „Bara för ikväll, håll den tänd” [ainult tänaseks õhtuks, hoia see põlemas].
Teises salmis läheb pilt veel pöörasemaks. „Easy living” [muretu elu] on seotud „en hela St. Christine’iga” [terve pudeli või koguse St. Christine’iga], nii et mõnus elu võib siin tähendada ka joomist või pidutsemist. Süda pumpab „utav nitroglycerin” [nitroglütseriinist], mis muudab tunde peaaegu plahvatusohtlikuks. Veel on seal väga otsekohene mõte: inimesed võivad halva eluga nii harjuda, et hakkavad selle maitset pidama normaalseks. Küsimus „Om du aldrig provat hur kan du då vara säker?” [Kui sa pole kunagi proovinud, kuidas saad sa kindel olla?] lükkab ukse lahti riskile ja katsetamisele. Korduv „artificiellt” [kunstlikult] jätab aga õhku kahtluse: kas see tuli ja julgus on päris või tekitatud ainult selleks õhtuks?