Hämnden tähendab „kättemaks” ning on sõna hämnd määratud vorm ehk „see kättemaks”. See on emotsionaalselt tugev ja veidi ootamatu sõna, mis muudab lahkumineku loo dramaatiliseks: laulja ütleb, et teine inimene võttis talt ära kättemaksu, mida ta polnud kunagi tahtnudki.
Orupi „Magaluf” viib meid paari viimasele ühisele reisile Magalufi, Mallorca kuurorti Hispaanias. Alguses kõlab koht peaaegu naljakalt elavana: „Där måsarna skrattar sig hesa” [kus kajakad end kähedaks naeravad]. Tegelikult naeravad kajakad siin justkui paari üle ja meenutavad aega, mil nad olid „Tillsammans du och jag” [koos, sina ja mina]. Jutustaja tahtis veel käsikäes lainetes kõndida, kuid naine kadus igal õhtul ja tuli alles hommikul tagasi. Tema lootus, et pärast magamist ja pohmelli läheb kõik paremaks, puruneb, sest „varje morgon var likadan” [iga hommik oli samasugune].
Loo teine pool on eriti otsekohene. Naine istub kohvi juures ja unistab, „som om jag aldrig funnits till” [nagu mind poleks kunagi olemas olnud]. Siis saab jutustaja teada, et naine kohtus kellegi teisega, kui teda polnud kohal. Ta ei suutnud seda uskuda ega tahtnud näha, mis toimub. Kõige kibedamalt kõlab mõte, et naine võttis temalt isegi kättemaksu, mida ta polnud kunagi tahtnud. Magaluf, mis pidi olema ühine reis, jääb talle paigaks, mida ta ei suuda unustada ja mida ta vihkab. See on rannalinna, öiste kadumiste, külma kohvi ja purunenud suhte lugu.