Sõna glittrande tähendab 'sädelev' või 'särav'. See on ilus ja kirjeldav omadussõna, mis toob esile detsembri ja jõulude maagilise tunde.
Laulus kasutatakse seda väljendis "All glittrande kärlek som änglarna tappar" (Kogu sädelev armastus, mida inglid maha pillavad), luues poeetilise ja meeldejääva kujundi armastusest, mis on puhas ja särav nagu jõulukaunistused.
Måns Zelmerlöw laul „December” räägib inimesest, kes tahab jõuludeks endise armastatu juurde tagasi minna. Ta on rännanud mööda maailma, maganud New Yorgis ja Bombays võõrastes embustes ning jõudnud otsusele, et elu ilma selle inimeseta ei ole talle enam õige. Laul algab peaaegu nagu jõuluunenägu: „Du kom som december i drömmen inatt” [Sa tulid eile öösel unenäosse nagu detsember]. Detsember ei tähenda siin ainult kuud, vaid kojujõudmist, mälestust ja võimalust vana armastus uuesti üles leida.
Kõige armsamalt konkreetseks muutub lugu rongipileti ja kohtumisajaga: „vid fjorton och tjutvå står jag på Centralen” [kell 14.22 seisan ma pearaudteejaamas]. Ta lubab olla seal 24. detsembril, endiselt „förälskad och galen” [armunud ja pöörane]. Jõulupildid on mängulised ja veidi naljakad: „Rimma dig och mig, ligga under granen” [riimida sind ja mind, lamada kuuse all]. Nii muutub armastus otsekui jõululauluks, kus kaks südant ootavad teineteist ja kogu sädelev armastus kukub inglite käest. Korduv palve „nu vill jag hem till dig” [nüüd tahan ma koju sinu juurde] teeb selgeks, et tema jaoks tähendab kodu eelkõige seda inimest.