Zingari tähendab 'mustlased'. See on huvitav sõna, mis viitab rändavale eluviisile ja vabadusele.
Laulus kasutatakse seda metafooriliselt, et kirjeldada tegelasi, kes on "zingari come diamanti" (mustlased nagu teemandid), mis loob pildi inimestest, kes on vabad, säravad ja ehk ka veidi ohtlikud, liikudes läbi linna nagu vääriskivid.
Mahmoodi lugu "Barrio" viib meid otse suhete keerisesse, kus armastus ja lahkuminek on pidevas võitluses. Laulus on tunda teatud trotsi ja iseseisvust, eriti ridades nagu "Dicevi sempre: 'Vattene via / Che non mi importa più di te'" [Sa ütlesid alati: 'Mine minema / Ma ei hooli sinust enam']. See näitab, et laulja on väsinud korduvatest ähvardustest ja tühjadest lubadustest. Ta isegi küsib, miks ta peaks luuletuse kirjutama, kui see nagunii ära põletatakse.
Kogu loo vältel on tunda pinget ja vastandusi. Ühelt poolt on soov põgeneda ja mitte alluda teise inimese tahtele, teisalt aga kutse tulla ikkagi "barriosse" ehk naabruskonda tantsima. See on nagu mäng, kus üks pool püüab eemalduda, aga teine kutsub pidevalt tagasi. Laulja mainib isegi, et ta pigem roniks püramiidile, kui peaks teise armukadedusega tegelema – see on päris naljakas ja otsekohene võrdlus! Lõpuks jääb kõlama barrios kõlav muusika, mis sümboliseerib ehk seda pidevat tõmmet ja ligitõmbavust, millest on raske vabaneda.