S'éternise tähendab 'venib igavikku' või 'kestab lõputult'. See on huvitav sõna, mis annab edasi ajataju venimist.
Laulus kasutatakse seda, et kirjeldada, kuidas homne päev, mida pidevalt oodatakse, venib ja venib, justkui ei saabukski kunagi. See annab edasi lootuse ja ootuse tunde, mis muutub lõputuks viivituseks.
Kas sa oled kunagi mõelnud, kui tihti me lükkame asju homse varna? Prantsuse artist Luiza laulab just sellest oma loos "Demain Demain". Laulu pealkiri tähendab "Homme Homme" ja see sõna kordub pidevalt, luues peaaegu hüpnootilise efekti. Alguses tundub kõik lootusrikas: "Demain tu trouveras l'amour" (Homme leiad sa armastuse) ja "Demain la vie te sourira" (Homme naeratab elu sulle). Kõik head asjad on alati nurga taga, alati tulevikus.
Aga laul ei ole ainult helgest tulevikust unistamine. See näitab ka selle mõtteviisi varjukülge. Luiza laulab, et "Demain décourage aujourd'hui" (Homme heidutab tänast päeva). See on laulu tuum: pidev homsele lootmine võib halvata meie võime tegutseda täna. Homne päev on nagu "la terre promise" (tõotatud maa), mis aga alati eest ära jookseb. See on laul edasilükkamisest ja lõputust ootamisest, mis on pakitud kaasahaaravasse ja meeldejäävasse meloodiasse.