Vergeige tähendab 'käkki keerama' või 'midagi ära rikkuma'. See on kõnekeelne ja ilmekas sõna, mis annab edasi ebaõnnestumise või vea tegemise tunnet.
Laulus kasutatakse seda olukorras, kus kõik on valesti läinud: "Auch, wenn alles vorbei ist / Und ich alles vergeige" (Isegi kui kõik on läbi / Ja ma keeran kõik käkki). See sõna toob esile haavatavuse ja inimlikkuse, muutes selle meeldejäävaks ja emotsionaalselt laetud valikuks.
LEA laul „Zu Dir“ („Sinu juurde“) räägib inimesest, kelle poole ta pöördub igas olukorras, mitte ainult siis, kui kõik hästi läheb. Ta läheks selle inimese juurde ilma maskita ja ilma „fakes Grinsen’ita“ ehk võltsnaeratuseta. Ta läheks ka siis, kui unistused purunevad, maa väriseb või tuleb valida elu ja surma vahel. Isegi õnne tahab ta temaga jagada: „Wenn ich glücklich bin, fast am Ziel“ [kui ma olen õnnelik ja peaaegu eesmärgini jõudnud]. Seejärel muutub pilt väga konkreetseks: kui tal pole enam sentigi ja ta otsib magamiskohta, tahab ta ikka küsida: „Darf ich zu dir?“ [Kas ma võin sinu juurde tulla?]
Kõige südamlikum on see, et see soov ei kehti ainult headel aegadel. Laulja tahab sinna minna ka häbi, vigade, leina ja pisaratega ning isegi elu viimasel tunnil. Sõna „vergeige“ tähendab siin oma võimaluste või olukorra täiesti untsu keeramist. Korduv küsimus „Darf ich dann zu dir?“ [Kas ma võin siis sinu juurde tulla?] kõlab nagu palve jääda vastu võetuks ka siis, kui kõik on läbi, keegi teine pole kõrval ja ta ise tunneb, et on kõigest ilma jäänud. See on väga otsene laul usaldusest: sama inimene võiks olla kohal nii peo ajal kui ka siis, kui pole enam midagi tähistada.