Jutkutti on murdesõna, mis tähendab 'pettis' või 'vedas ninapidi'. See on huvitav ja veidi haruldasem sõna, mis annab laulule folkloorse ja mängulise tooni.
Laulus kasutatakse seda, et kirjeldada, kuidas Ieva oma ema keeldudest mööda hiilis ja ikkagi tantsima läks. See annab edasi nooruslikku uljust ja kavalust, mis on loo süžeele oluline.
Korpiklaani „Ievan Polkka“ jutustab vallatust naabripoisist, kes kuuleb naabri juurest polkat ja tunneb kohe, kuidas jalatallad sügelema hakkavad. Ieva ema valvab tütre järele, aga Ieva ei lase end keelust segada. „Kun myö tanssimme laiasta laitaan“ [kui me tantsime ühest servast teise] ütleb laulu tuju väga hästi ära: pidu läheb hooga, viiul vingub, kõigil on pea märg ja Ieva suu naerab. Soome murre teeb teksti eriti vembukaks. Sõna „ämmä“ tähendab siin vanemat naist või eite ja kõlab üsna ninakalt, mitte hellitavalt.
Pärast pidu läheb asi veel lõbusamalt üle võlli. Poiss saab ühe korra sugeda, Ieva hakkab nutma ja ema riidleb, kuid poiss vastab sisuliselt: mis sellest, tantsime veel. Ta käsib vanaeidel suu kinni hoida ja ütleb otse, et Ievast ta ei loobu. See on korraga flirtiv, jonnakas ja natuke liiga julge. Lõpus kõlavad „Salivili hipput tupput täppyt / Äppyt tipput hilijalleen“ [mõttetud mängulised silbid, mis vaikselt tilguvad], nagu peo hoog hajuks naljaka laulujupina õhku.