Recordação tähendab 'mälestus'. See on ilus ja emotsionaalne sõna, mis kannab endas sügavamat tähendust kui lihtsalt 'mälu'.
Laulus "Lambada" kordub see sõna mitu korda, rõhutades, kuidas armastuse mälestus jääb igaveseks saatma seda, kes kunagi ei osanud armastust hoida. See sõna toob esile loo melanhoolse ja nostalgilise tooni, muutes selle meeldejäävaks ja kaasahaaravaks.
Kaoma "Lambada" räägib valusast lahkuminekust ja kahetsusest. Laulus nutab keegi, kes kunagi pani laulja nutma, ja nüüd on tema kord pisaraid valada. See on omamoodi karma, kas pole? Laulja ütleb otsekoheselt:
"Chorando se foi quem um dia só me fez chorar" (Nuttes lahkus see, kes ühel päeval pani mind vaid nutma)
See endine armastatu nutab, kui meenutab armastust, mida ta ei osanud hoida. Mälestused jäävad temaga igaveseks, kuhu iganes ta ka ei läheks. See on päris karm, aga samas ka õiglane. Laulja aga hoiab oma südames päikest, merd ja tantsu – need on asjad, mis jäävad talle silma. Ta mäletab, kuidas armastus paneb kaotama ja leidma, ning tunneb, kuidas Lambada tantsides see armastus, mis oli korraks kuningas, temaga kaasas on.