Planer tähendab 'hõljuma' või 'liuglema'. See on ilus ja poeetiline tegusõna, mis annab edasi kerguse ja vabaduse tunde.
Laulus "Besoin D'amour" kasutab France Gall seda, et kirjeldada oma soovi lennata ja hõljuda õhus armastuse tiivul: "J'ai envie de marcher sur la mer, De planer dans les airs" (Ma tahan kõndida merel, Hõljuda õhus). See sõna loob elava pildi piiritust õnnest ja unistustest, mis on armastusega seotud.
France Galli laulus „Besoin d'amour“ piisab ühest pilgust, et maailm paigast nihkuks. „Son regard a croisé mon regard“ [Tema pilk kohtus minu pilguga] mõjub nagu „un rayon laser“ [laserikiir] ning laulja tunneb, et teda paisatakse kuhugi mujale kui Maale. See armumine on nii tugev, et appihüüd „Au secours, j'ai besoin d'amour“ [Appi, mul on armastust vaja] kõlab korraga naljakalt, ausalt ja väga tungivalt. Koos temaga tahaks ta tantsida paljajalu valguses, kõndida merel ja hõljuda õhus. Need pole rahulikud argipäevaplaanid, vaid armastuse tõttu täiesti võimalikuna tunduvad fantaasiad.
Laulu korduv keskpunkt on lihtne: „J'ai besoin d'amour“ [Mul on armastust vaja]. Armastust võrreldakse kõige vajalikuga: maa vajab päikest, lind tiibu, kuu ööd, inimene muusikat, valgust, vett ja õhku. „Juste un peu d'amour“ [Lihtsalt natuke armastust] kõlab tagasihoidlikult, kuid kordused muudavad selle soovi aina suuremaks. Prantsuskeelne pealkiri tähendabki „armastusevajadust“ ning France Gall esitab seda tunnet otsekui helge, hoogsa hüüdlause: armastus ei ole siin luksus, vaid miski, milleta on raske lennata, särada ja päriselt elus olla.