Verzopen on huvitav kõnekeelne sõna, mis tähendab sõna-sõnalt „uppunud”, kuid inimeste kohta öeldes „täiesti purjus olema”.
Laulus kirjeldab see, kuidas pidu läheb nullist sajani ja seltskond on koos „baco’s” ehk Bacardí-cola joogis justkui läbi imbunud. Sõnamäng uppumise ja purju jäämise vahel muudab selle väljendi eriti meeldejäävaks.
FLEMMINGi ja Mart Hoogkameri „100%” algab väga lihtsast olukorrast: kaks meest on „zonder meid en zonder plan” [ilma tüdrukute ja plaanita] ning suunduvad Amsterdamis baari. Nad teavad juba ette, et õhtu võib käest minna: „Ik voel het, man, het escaleert weer uit de hand” [Ma tunnen, mees, see läheb jälle käest ära]. See on naljakalt otsekohene peoplaan, kus telefoni ei tohi filmimiseks kasutada, sest „telefoon op vliegtuigstand” [telefon lennurežiimile] tähendab, et täna elatakse hetkes.
Refräänis tellitakse parimad pudelid ja terve laud, et kõik saaksid „zwemmen ... in de baco” [ujuda koos bacos], kus baco tähendab siin rummi ja koolaga jooki. Peagi lauldakse baariletil ning õhtu liigub „van nul naar de honderd procent” [nullist saja protsendini]. „Die blonde, bruine, rooie” [see blond, brünett, punapea] on lõbusalt otsekohene viis baaris viibivate naiste juuksevärvide nimetamiseks. Kõige parem nali tuleb lõpus: kui on öeldud, et kõik joodi ära, meenutab keegi, et kell on alles kümme. Järelikult pole pidu isegi haripunktis, vaid alles kogub hoogu.