Raro tähendab „haruldane” või „ebatavaline”. Laulus rõhutab Fernando Daniel, et nende armastus ja teineteise leidmine on midagi erilist, mitte tavalist: „O que temos é tão raro” ehk „see, mis meil on, on nii haruldane”.
Sõna korduv kasutamine muudab selle laulu keskseks ja meeldejäävaks kujundiks, mis väljendab ainulaadset sidet.
Fernando Daniel, Portugalist pärit artist, laulab loos „Raro“ armastusest, mis tundub nii ebatavaline, et seda tuleb lausa mitu korda üle korrata: raro tähendab portugali keeles „haruldane“ või „ebatavaline“. Ta tunnistab, et tal on raske lasta teisel inimesel end päriselt tundma õppida: „Prometo que é raro deixar que me conheçam bem“ [„Ma luban, et harva lasen end hästi tundma õppida“]. Ometi näitab ta sellele inimesele ka oma puudusi, sest usub, et teda ei lükata nende pärast kõrvale. See on üsna aus ja armas mõte: „Se te mostro o que não gosto em mim“ [„Kui ma näitan sulle seda, mis mulle enda juures ei meeldi“].
Laulu keskmes on soov muutuda teise inimese nimel ja talle kunagi „kogu maailm“ anda. Armastatu on ta justkui „do zero ao cem“ [„nullist sajani“] viinud, ehk väga kiiresti täielikust teadmatusest tugeva armastuseni. Laulja on tänulik, küsib endalt, kas ta väärib sellist headust, ning ütleb otse: „Quero ficar contigo“ [„Ma tahan sinuga jääda“]. Kõige ilusam pööre tuleb lõpus, kus haruldane pole ainult teise inimese leidmine, vaid ka iseenda leidmine temas: „É raro, ter-me encontrado em ti“ [„On haruldane, et olen end sinus leidnud“].