Gabbiano tähendab 'kajakas'. See on ilus ja poeetiline sõna, mis toob meelde mere ja vabaduse.
Laulus kasutatakse seda sõna, et kirjeldada, kuidas laulja armastatu saabus maailma. Ta tuli taevast alla, saades "passi" kajakalt, kes ta kaljule asetas. See loob maagilise ja unustamatu pildi armastuse sünnist.
Fabio Concato laul „Fiore di Maggio” ehk „Mai lill” viib meid päikeselisele mereäärsele kaljule, kuhu saab vette hüpata. Laulu jutustaja räägib kellelegi, kes on sündinud paigas, „dove c’è sempre il sole” [kus on alati päike], kuid kannab seda päikest ka enda südames: „quel sole ce l’hai dentro il cuore” [see päike on sul südames]. Mais sünnib kaljul lill ning samal ajal on küla pidu täis laule ja rõõmsat, veidi purjus rahvast. Sõna fiore tähendab itaalia keeles lille ja siin muutub see hellaks kujundiks selle inimese kohta, kelle sünnilugu jutustaja meenutab.
Kõige armsamalt muutub lugu muinasjutuks. Taevas nägev olend proovib alla tulla ja jõuab „un passaggio da un gabbiano” [kajaka abil, kajaka sõiduga] kaljule. See on meelega veidi pöörane kujutlus, nagu oleks kajakas taevast saadetud kuller. Hiljem ollakse tühjal rannal, mai on soe, ning teine ütleb: „Stammi vicino e tienimi la mano” [ole mu lähedal ja hoia mu kätt]. Laul liigubki mälestuse, unenäo ja mängulise sünniloo vahel, jäädes lõpuks tagasi sama päikese, kalju ja mais õitseva lille juurde.