Diyar tähendab türgi keeles „maad”, „paikkonda” või „kanti”. See on poeetiline ja veidi vanamoeline sõna, mida kasutatakse sageli tähenduses „võõras maa” või „see paik”.
Laulus kõlab väljend „Kendini bu diyardan”, mis tähendab „päästa end sellest paigast või maalt”. Sõna loob kujutluse kitsast ja rõhuvast linnast, mille eest tuleb põgeneda.
Canozani laul „Sar Bu Şehri” viib kuulaja öisesse linna, kus keegi püüab oma „beebit” kaitsta pärast seda, kui talle on haiget tehtud. Laulja ei mõista põhjust: „Anlamam nedenini” [Ma ei mõista selle põhjust] ja näeb, kuidas teine inimene on endale lausa oma pildi joonistanud. Ta palub: „N'olursun kaç kurtar / Kendini bu diyardan” [Palun, põgene ja päästa end sellest paigast]. Sõna diyar tähendab siin maad või paika, mitte kindlat nimega linna, ning yâr on hell pöördumine armastatu poole, umbes „kallis”.
Kõige meeldejäävam pilt on Päikese ja Kuu tagaajamine: „Güneş'i ararken / Peşini bırakmaz Ay” [Kui otsid Päikest, ei jäta Kuu sind maha]. Seejärel tuleb suur ja veidi pöörane käsk: „Sar, bu şehri en başından yak / İyice yak” [Mähi see linn algusest peale ümber ja põleta korralikult]. Samal ajal kinnitab laul, et ööl on ka päev olemas, kuid linnamüürid on kitsad ja laulja pole surematu: „Sanma ki ölümsüzüm / Bu şehrin duvarları dar” [Ära arva, et olen surematu / selle linna müürid on kitsad]. Nii jääb õhku unenäoline üleskutse sellest paigast põgeneda, isegi kui keegi küsib: „Kim der ki, ‘Bu rüyadan uyan’” [Kes ütleb: „Ärka sellest unenäost üles”].