Sõna "Reticências" tähendab eesti keeles "mõttekriipsud" ehk kolm punkti (...).
See on huvitav valik, sest see ei ole igapäevane sõna lauludes ja viitab laulu pealkirjale. Mõttekriipsud sümboliseerivad lõpetamata mõtteid, vaikust või midagi, mis on jäetud ütlemata, mis sobib suurepäraselt laulu melanhoolse ja mõtiskleva tooniga. See viitab, et laulja tunneb endiselt lahkunud inimese kohalolekut, isegi kui ta on füüsiliselt ära.
See Adriana Calcanhotto lugu on täis sellist eitust, mis on meile kõigile tuttav pärast lahkuminekut. Laulja kordab ikka ja jälle: "Mentira / Você não foi embora" [Vale! / Sa ei läinud ära]. Ta teab, et inimene on läinud, aga tunneb, et see pole tõsi. Kuidas saaks see olla tõsi, kui kõik asjad on ikka veel alles?
Laulja kirjeldab, kuidas endise elukaaslase särgid on ikka veel sahtlites ja mustad Havaianase plätud koridoris. Need pisikesed detailid hoiavad mälestust elus ja teevad lahkuminekust arusaamise nii raskeks. Kogu see kordus ja need "Reticências" [Mõttelüngad] näitavad, kuidas ta ikka veel ootab ja loodab, et see kõik on vaid halb unenägu. See on nii liigutav ja samal ajal nii aus tunne.