Krüptoniit on väljamõeldud aine Supermani koomiksitest, mis võtab temalt jõu ja teeb ta haavatavaks. See on saanud üldlevinud metafooriks millegi või kellegi kohta, mis on sinu suurim nõrkus või ainus asi, mis sind peatada suudab.
Selles laulus küsib laulja oma sõbralt: "If I go crazy then, will you still call me Superman?" (Kui ma hulluks lähen, kas sa kutsud mind ikka Supermaniks?). Seejärel viitab ta krüptoniidile kui millelegi, mis võiks tema "superinimlikku jõudu" mõjutada, rõhutades sõpruse ja toetuse olulisust ka kõige raskematel hetkedel.
See laul esitab sügava ja haavatava küsimuse. Laulja, kes on kellegi jaoks olnud nagu Superman, küsib: „Kui ma lähen hulluks, kas sa kutsud mind ikka Supermaniks?“ Ta on alati olnud tugev ja päästnud teist, kuid nüüd ta kahtleb, kas see inimene on tema kõrval ka siis, kui ta on nõrk või haige. Ta tunneb end maailmast eemaldununa, justkui vaataks seda Kuu pimedalt poolelt, kuid ainus, mis loeb, on see üks suhe ja küsimus, kas see peab vastu ka rasketel aegadel.
Laulusõnad kirjeldavad, kuidas laulja on olnud teise inimese jaoks kalju, päästes ta ohtlikest olukordadest: „Ma korjasin su üles ja panin tagasi kindlale maapinnale.“ Ta on hoidnud saladusi ja pakkunud tuge. Kuid isegi superkangelastel on oma nõrkus, oma „krüptoniit“. Laul kasutab seda metafoori, et uurida laulja enda haavatavust ja küsida, kas teda armastatakse ka tema nõrkuste, mitte ainult tema üliinimliku jõu pärast. Lõppkokkuvõttes on kõige olulisem tingimusteta sõprus.