Заря tähendab 'koit' või 'hämarik', viidates päeva algusele või lõpule. See on ilus ja poeetiline sõna, mis kannab endas uuenemise ja lootuse tähendust.
Laulus kordub fraas "На заре", mis tähendab 'koidikul'. See loob müstilise ja unistava atmosfääri, kus koiduvalguses ilmuvad hääled ja taevas kutsub. See sõna on laulu peamine motiiv ja annab sellele sügavuse.
„Na Zare” tähendab vene keeles „koidikul” või „koidu ajal”. Laul liigub öise ja unenäolise maailma kaudu: seal on „Ночь, печаль и блеск души” [öö, kurbus ja hinge sära], „Лунный свет и майский дождь” [kuuvalgus ja maikuine vihm] ning „Сонный блеск земной росы” [maise kaste unine sära]. Need pildid on korraga õrnad ja veidi salapärased. Siis muutub meeleolu helgemaks: kõlavad vali naer ja „paradiisimesi”, samal ajal kui taevas kordub nagu paik, kuhu laulja pilk ja unistused tõusevad.
Kõige tähtsam hetk saabub koidikul. „На заре голоса зовут меня” [koidikul kutsuvad hääled mind] kordub mitu korda, kuni lõpuks on „На заре небеса зовут меня” [koidikul kutsuvad taevad mind]. Laulja kuuleb kutset, mis seostub päikesevalguse, südame heli, tagasihoidliku pilgu ja käte jõuga. See pole jutustus kindlatest sündmustest, vaid rida suuri, peaaegu unenäolisi kujutlusi: elu kulgeb oma rada, täht särab kaua ning koit avab tee millegi unistuste ja taeva poole.