Krossas tähendab 'purustatakse' või 'murtakse'. See on tugev ja dramaatiline sõna, mis loob elava pildi.
Laulus kasutatakse seda metafooriliselt, et kirjeldada korteri tunnet, mis ähvardab majast lahti tulla ja tänavale puruneda. See annab edasi haavatavuse ja kaose tunde, mis on laulu emotsionaalseks keskpunktiks.
Jonathan Johanssoni "Stockholm" on lugu, mis räägib sügavast vajadusest teise inimese järele, kui elu tundub üle pea kasvavat. Laulu minategelane tunneb, kuidas korter hakkab maja küljest lahti tulema ja tänavale kukkuma, mis on võimas metafoor täielikule kokkuvarisemisele. Ta ütleb, et peab oma kurbust kandma ja teesklema, et on tugev nagu need, kes jaksavad edasi minna: "Man måste bära / Sin sorg i armarna / Man måste härma dom som orkar / Dom som fortsätter ändå" [Peab kandma / Oma kurbust süles / Peab jäljendama neid, kes jaksavad / Neid, kes ikkagi jätkavad].
See on lugu, kus üksindus on käegakatsutav ja hirm valdab kõike. Minategelane vajab kedagi, kes ta sellest olukorrast välja tooks, sest keegi teine ei mõistaks ega astuks tema eest sammugi: "Ingen annan skulle förstå / Och ingen annan skulle gå / En meter för mig / Jag behöver dig" [Keegi teine ei mõistaks / Ja keegi teine ei kõnniks / Minu eest ühtegi meetrit / Ma vajan sind]. Ta palub teisel end välja sundida ja lubab lihtsalt kaasa minna, sest ta ei jaksa enam karta: "Och i natt / Jag orkar inte vara rädd mer / Du måste ta mig någon annanstans / Hör du mig?" [Ja täna öösel / Ma ei jaksa enam karta / Sa pead mind viima kuhugi mujale / Kas kuuled mind?]. See on ilus ja samas valus meeldetuletus inimlikust haavatavusest ja vajadusest toetuse järele.