Maison Lyrics in Estonian by Emilio Piano, Lucie
Vacille tähendab 'kõikuma' või 'värisema'. See on haruldasem ja poeetilisem sõna, mis annab edasi ebakindluse või ebastabiilsuse tunde.
Laulus küsib laulja: "Où va-t-il le bonheur, ce fil fragile, quand il vacille et se brise?" (Kuhu läheb õnn, see habras niit, kui see kõigub ja puruneb?). See sõna loob kujundi õnnest kui millestki õrnast, mis võib kergesti kõikuma lüüa ja kaduda, muutes selle eriti mõtlemapanevaks ja meeldejäävaks.
See laul on täis küsimusi, mida laulja esitab oma emale. Need on suured ja natuke kurvad küsimused elust, kaotusest ja ebakindlusest. Mida teha, kui kõik tundub kadunud? Laulja küsib: "Où va-t-on / Quand on n'a plus de maison" (Kuhu me läheme / Kui meil pole enam kodu?). Tundub, nagu oleks maailm äkitselt liiga suureks ja segaseks muutunud, täis kahtlusi ja unustatud mälestusi. See on nagu lapse siiras pöördumine, kes otsib vastuseid ja turvatunnet.
Kuid see laul ei jäta sind lootusetusse. Refrään pakub sooja ja lihtsa vastuse kõikidele nendele muredele. Pärast rasket aega tuleb alati midagi head. Laulja kinnitab, et "Au-delà / De l'orage il y a / De l'amour, de l'amour, de l'amour" (Teisel pool / tormi on / armastus, armastus, armastus). See on laulu süda: isegi kui kõik tundub habras ja kahtluse all, on armastus see, mis jääb ja toob rahu. See on ilus ja lohutav mõte, kas pole?
