Klaffsa on värvikas rootsi tegusõna, mis tähendab märjas ja pehmes pinnases lirtsudes või vaevaliselt edasi liikumist. Laulus kirjeldab see orienteerujaid, kes peavad rabas (en myr) läbi muda sumpama, muutes sõna eriti kujundlikuks ja meeldejäävaks.
Dökött on Rootsist pärit artist, kuid „Leif” ise viib meid Rootsi metsaradadele ja teeb orienteerumisest täiesti pöörase seikluse. Sõna orienterare tähendab orienteerujat ehk inimest, kes liigub kaardi ja kompassi abil kontrollpunktide vahel. Siin aga jookseb Leif läbi muda, üle kivide ja kändude ning isegi „kan springa vilse i ett rum” [võib toas ära eksida]. Kompassi vajavat lauluteksti järgi lausa vanad mehed, et tualetti üles leida. See on meelega rumal ja liialdatud huumor.
Leifi võistlus läheb järjest hullemaks: ta võib vastu puud joosta, rabas ringi plätserdada, oksendada või põdraga kokku põrgata. Kontrollpunkti õige märkimine, stämpla rätt, ei ole üldse lihtne, sest viimasel kontrollimisel ei pruugi kontrollpunkti leidagi. Lisaks mainitakse Egonit ja tema isa ning sünget, täiesti üle võlli korduvat pilti sellest, kuidas kõik lapsed peaksid järves uppuma. Lõpus muutub laul ühishüüdeks: „Leif, Leif, Leif, Leif, orienterar Leif” [Leif, Leif, Leif, Leif, Leif orienteerub]. See kordus teeb õnnetustest ja segadusest peaaegu spordivõistluse ergutushüüde.