Frown tähendab 'kulmu kortsutama' või 'pahurat nägu tegema'. See on sõna, mis kirjeldab näoilmet, mis väljendab kurbust, pettumust või muret.
Laulus kasutatakse seda, et kirjeldada tühja ja kurba olekut: "Nothing to do but frown" (Pole midagi teha, kui ainult kulmu kortsutada). See annab edasi melanhoolse meeleolu, mis on laulu keskmes.
Kas oled kunagi tundnud, et tuju on ära ilma erilise põhjuseta? Just sellest Carpentersi laul räägibki. Laulja kirjeldab tunnet, mida vanasti nimetati "bluusiks" – melanhooliat, mis hiilib ligi just vihmastel päevadel ja esmaspäeviti. Tekib tunne, et miski ei sobi, nagu oleksid lihtsalt üksildane kloun, kes longib ringi ja räägib iseendaga. See on see tuttav tunne, kui tahaks kõigele käega lüüa.
Aga isegi selles melanhoolias on lootusekiir. Laulja leiab alati tee kellegi juurde, kes teda armastab. See on ainus asi, mida sellistel päevadel teha – joosta ja leida see üks inimene, kes pakub lohutust. See on laul äratundmisest, et kuigi mõnikord on raske, on alati keegi, kelle juurde minna, ja see teadmine teeb kõik paremaks.