Kuulen kella seinal tiksumas
Kaotan und, kaotan järje pisarate üle, mida valan
Iga tilk on kosk
Iga hingetõmme on paus hoovuses
Kui kaua sellest möödas on? Ma ei tea
Aga see tundub nagu igavik
Sellest ajast, kui sa siin minuga olid
Sellest ajast, kui pidin õppima olema
Et olla sinuga paradiisis
Mida kõike ma ei ohverdaks
Miks sa pidid valgust taga ajama
Kuhugi, kuhu ma minna ei saa?
Kui ma kõnnin selles maailmas üksi
Kui ma kõnnin selles maailmas üksi
Veel üks pilguheit sellele, mis oleks võinud olla
Veel üks unistus, veel üks viis, kuidas see kunagi ei olnud
Vajun tagasi kõrbesse
Ärgates hõõrun soola haava sisse
Kui kaua sellest möödas on? Ma ei tea
Aga see tundub nagu igavik
Sellest ajast, kui sa siin minuga olid
Sellest ajast, kui pidin õppima olema
Et olla sinuga paradiisis
Mida kõike ma ei ohverdaks
Miks sa pidid valgust taga ajama
Kuhugi, kuhu ma minna ei saa?
Kui ma kõnnin selles maailmas üksi
Kui ma kõnnin selles maailmas üksi
See on lõputu öö, see on tähitu taevas
See on põrgu, mida ma koduks kutsun
See on pikk hüvastijätt teisel pool
Ainsast elust, mida ma tean
Ja see tundub nagu igavik
Sellest ajast, kui sa siin minuga olid
Sellest ajast, kui pidin õppima olema
Et olla sinuga paradiisis
Mida kõike ma ei ohverdaks
Miks sa pidid valgust taga ajama
Kuhugi, kuhu ma minna ei saa?
Kui ma kõnnin selles maailmas üksi
Kui ma kõnnin selles maailmas üksi