Fjällhöga on poeetiline liitsõna, mis tähendab „kõrgete mägedega” või „mägikõrget”. See ühendab sõnad fjäll ehk Skandinaavia mägi ja hög ehk kõrge.
Laulus kirjeldab väljend fjällhöga nord põhjamaad kui majesteetlikku mägist paika, rõhutades Rootsi looduse võimsust ja ilu.
See laul on suur ja südamlik tervitus Rootsile. Juba alguses kõlab „Du gamla, Du fria, Du fjällhöga nord” [„Sa vana, sa vaba, sa kõrgete mägedega põhi”]. Rootsit kirjeldatakse vaikse, rõõmsa ja kauni maana: „Du tysta, Du glädjerika sköna” [„Sa vaikne, rõõmurohke kaunitar”]. Laulja ütleb otse: „Jag hälsar Dig, vänaste land uppå jord” [„Ma tervitan sind, kõige armsam maa siin maakeral”]. See on peaaegu nagu armastuskiri kodumaale, ainult et adressaadiks on terve riik.
Looduspildid on lihtsad ja selged: „Din sol, Din himmel, Dina ängder gröna” [„Sinu päike, sinu taevas, sinu rohelised aasad”]. Seejärel vaadatakse minevikku ja Rootsi kuulsusrikkaid vanu aegu, mil riigi nimi „flög över jorden” [„lendas üle maailma”]. Kõige otsekohesemad read on „Jag vill leva / Jag vill dö / I Sverige” [„Ma tahan elada / ma tahan surra / Rootsis”]. Need annavad laulule tugeva truudusevande: elu ja surm on seotud just selle maa, selle taeva ja nende roheliste aasadega.