Zaunpfahl — aiapost; vĂ€ga ilmselge vihje

Zaunpfahl tĂ€hendab sĂ”na-sĂ”nalt „aiaposti“. VĂ€ljendis mit dem Zaunpfahl winken tĂ€hendab see aga vĂ€ga otsese ja ilmselge vihje andmist, mida on peaaegu vĂ”imatu mitte mĂ€rgata.

Laulus tunnistavad nad, et nad ignoreerisid kÔiki selliseid vihjeid. See kujund on humoorikas ja meeldejÀÀv ning nÀitab, kuidas saksa keeles kasutatakse konkreetset eset kujundlikus vÀljendis.

Tim Bendzko ja Cassandra Steeni „Unter die Haut“ tĂ€hendab sĂ”na-sĂ”nalt „naha alla“, kuid siin on see saksa kĂ”nekujund: miski puudutab inimest vĂ€ga sĂŒgavalt. Laul algab ĂŒllatusest, et ĂŒksindus ei olegi paratamatu: „Das geht mir unter die Haut“ [See lĂ€heb mulle naha alla] ja „Ich habe es erst nicht geglaubt, dass ich hier nicht alleine bin“ [Ma ei uskunud alguses, et ma ei ole siin ĂŒksi]. Laulja tunnistab, et inimesed olid end justkui ĂŒksinduseks treeninud ning eirasid kĂ”iki vihjeid, mis oleksid vĂ”inud neid teistele lĂ€hemale tuua. Kujund „den Wink mit dem Zaunpfahl ignoriert“ [eirasime viibet aiapostiga] on tahtlikult veidi naljakas ja tĂ€hendab vĂ€ga selget mĂ€rguannet, mida ei saa enam peeneks vihjeks nimetada.

Edasi muutub laul kutseks kaitsemĂŒĂŒrid maha jĂ€tta. TĂŒhjad kestad nende ĂŒmber varjavad vaate elule, mida nad kunagi tahtsid, kuid nĂŒĂŒd avastavad nad sideme, mis juhib neid „bis ich zu Hause bin“ [kuni olen kodus]. „Kodu“ ei paista siin olevat ainult konkreetne koht, vaid turvatunne, mis sĂŒnnib koos kellegagi. SĂ”nad „Weil du auch ohne Worte unsere Lieder singst“ [sest ka ilma sĂ”nadeta laulad sa meie laule] rÀÀgivad mĂ”istmisest, mis ei vaja seletamist. Kui ka sina tunned seda, ĂŒtleb laul, jĂ€ta kĂ”ik sinnapaika ja pĂ”gene kaasa. PĂ€ris hoogne ettepanek, aga mĂ”te on selge: Ă€ra jÀÀ tĂŒhjade kestade ja tĂŒhjade sĂ”nade sisse, kui ĂŒhendus teise inimesega viib sind tagasi sinna, kus tunned end turvaliselt.

This song has more lessons to be added
Tap the request button below to prioritize the additional lessons