Schuldenvrij tÀhendab 'vÔlavaba'. See on liitsÔna, mis koosneb sÔnadest schuld (vÔlg) ja vrij (vaba).
Laulus rÀÀgib Thomas Berge unistuste pĂ€evast, mil ta on lĂ”puks vĂ”lavaba. See sĂ”na on huvitav, sest see peegeldab paljude inimeste igatsust finantsilise vabaduse jĂ€rele ja annab laulule sĂŒgavama, elulise tĂ€henduse.
Thomas Bergeâi âMorgenâ ehk âHommeâ on lĂ”busalt aus laul kĂ”igist neist lubadustest, mida inimene endale annab, aga alati natuke edasi lĂŒkkab. Laulja loetleb pĂ€eva, mil ta on kaine, tĂ”useb vara, elab tervislikumalt, ei suitseta enam ja on korralikult vĂ€lja maganud. Kui temalt kĂŒsitakse, millal see pĂ€ev saabub, vastab ta: âVraag het morgen of de dag ernaâ [KĂŒsi homme vĂ”i ĂŒlehomme]. KĂ”ige parem nali on selles, et ta on tĂ€nase kuupĂ€eva lausa Ă€ra kustutanud: âDe datum heb ik vandaag uitgewistâ [Ma kustutasin tĂ€nase kuupĂ€eva]. Nii pole vaja otsustada, kas muutus algab tĂ€na. Homme sobib alati.
Teises salmis lĂ€hevad plaanid veel suuremaks: kunagi abielluda, midagi ilusat ĂŒles ehitada, vĂ”lgadest vabaks saada, kirjutada klassikuid ja alustada tĂ€iesti uut algust. Aga ka need unistused jÀÀvad mÀÀramata kuupĂ€eva peale. Korduv âmorgenâ [homme] muutub peaaegu vabanduseks, mis töötab iga kord. LĂ”pus lĂ€heb edasilĂŒkkamine juba absurdseks: vĂ”ib-olla homme, vĂ”ib-olla aasta pĂ€rast vĂ”i siis âover vijfentwintig uurâ [kahekĂŒmne viie tunni pĂ€rast]. See ongi loo vĂ”lu: suured eluplaanid ja vĂ€ga lihtne sĂ”na âhommeâ pĂ”rkuvad kokku, kuni lubadus hakkab iseenda ĂŒle nalja tegema.