Pościel tähendab 'voodipesu'. See on igapäevane, kuid siin kontekstis intrigeeriv sõna, mis viitab intiimsusele ja haavatavusele.
Laulus laulab esitaja: "Wyrzuci łóżko i pościel" (Ta viskab voodi ja voodipesu minema). See fraas loob pildi radikaalsest muutumisest ja minevikust lahti laskmisest, mis on seotud valusate unenägudega. See annab sõnale sügavama, emotsionaalsema tähenduse.
See laul algab unetuse ja korduvate öiste rännakutega. „Nie chcę zasypiać już” [Ma ei taha enam magama jääda] kordub nagu mõte, millest ei pääse, sest öösel tulevad väsitavad unenäod. Unenäos on kujutluspilt väga järsk: „łamiesz jej kości, wyrywasz włosy, uderzasz głową” [sa murrad tema luid, kisud juukseid ja lööd peaga]. Ta tahab koguni „wyrzucić łóżko i pościel” [voodi ja voodipesu ära visata]. See on liialdatud, ebamugav ja samal ajal natuke musta huumoriga pilt sellest, kuidas voodi muutub turvapaiga asemel õudusunenägude kohaks.
Kõige kummalisem on vastandus: pärast neid vägivaldseid unenägusid kordub „Ona kocha być z Tobą” [ta armastab sinuga koos olla] ning lõpus muutub see esimese isiku tunnistuseks: „Kocham być z Tobą” [ma armastan sinuga koos olla]. Laul ei seleta, kas „sina” oled päris inimene või kuulud samuti unenäomaailma. Tekst lihtsalt asetab kõrvuti hirmu, ärkveloleku soovimatuse ja tugeva kiindumuse. Samuti ei taha jutustaja külastada enam „fikcyjnych miejsc i postaci” [väljamõeldud kohti ja tegelasi], kuid „sinuga koos olemise” soov jääb alles. Just see vastuolu teeb laulu nii kummaliselt meeldejäävaks.