Häxblanding tähendab sõna-sõnalt "nõiajoogisegu". See on värvikas ja ebatavaline sõna, mis viitab omatehtud, sageli alkohoolsele joogile, mis on valmistatud erinevatest koostisosadest, justkui nõia keedetud eliksiir.
Laulu kontekstis kirjeldab see nooruslikku ja muretut aega, kus sõbrad segasid kokku jooke ja nautisid "rekorderlig utekväll" (meeldejäävat õhtut). See sõna toob esile loo nostalgiat ja meenutab aegu, mil elu oli lihtsam ja seiklused ootasid iga nurga taga.
Kas oled kunagi tundnud, et minevik hoiab sind kinni, aga sa tead, et pead edasi liikuma? Södra Stationi lugu "16" räägib just sellest tundest, kui nooruslik muretu aeg on möödas ja on aeg olla aus. Laulus meenutatakse aegu, kui istuti kellegi jopel niiskel murul, tehti "suuri plaane, suuri sõnu" ja joodi "häxblandingut" [nõiajooki] enne koju komberdamist. See on pilt muretutest suvepäevadest, kus "vi lät de andra snacka, vi ville bara vara" [me lasime teistel rääkida, me tahtsime lihtsalt olla] – lihtsalt sina ja see eriline inimene.
Kuid laulu korduv refrään "Men du och jag är inte sexton längre" [Aga sina ja mina ei ole enam kuusteist] toob meid tagasi olevikku. See on üleskutse aususele ja otsekohesusele: "Om du ska säga nåt så säg det, säg det" [Kui sa tahad midagi öelda, siis ütle see, ütle see]. Enam ei ole aega mängudeks, sest "Att känna något kostar mera" [Millegi tundmine maksab rohkem]. See lugu on magusvalus meeldetuletus, et kuigi mineviku mälestused on kallid, peame elama olevikus ja olema julged oma tunnetes.