„Anema e core“ on Napoli murdes fraas, mis tähendab „hing ja süda“. See on sügavalt romantiline ja poeetiline väljend, mis sümboliseerib täielikku pühendumist ja armastust.
Laulus kordub see fraas, rõhutades laulja kirglikku ja tingimusteta armastust. See on ilus viis väljendada, et annad kellelegi kõik, mis sul on – nii oma hinge kui ka südame.
Itaalia laulja Serena Brancale toob loos "ANEMA E CORE" kokku lõunamaiselt tulise armastuse ja vana kooli kinoliku sära. Laul algab otsusega elada hetkes: "Carpe diem, domani le tue bugie / Non le voglio più ascoltare" ("Püüa päeva, homme su valesid / ma ei taha enam kuulata"). Ta kutsub kaaslast unustama tüüpilise klubibiidi ("cassa dritta") ja tantsima hoopis salsat, justkui laulaks taustaks ooperitäht Maria Callas. Serena unistab suurejoonelisest ööst, kus nad sõidavad lahtise taksoga ja vahetavad kirgliku suudluse, mida terve maailm nägema peaks: "Un bacio che s'ha dda vedé" (lõunapoolses murdes: "suudlus, mida peab nägema").
Loo tõeline võlu peitubki selles, kuidas itaalia keel seguneb Napoli ja Lõuna-Itaalia murretega. Fraas "Anema e core" tähendab napoli keeles otse "hing ja süda" ning viitab teadlikult sealsele sentimentaalsele laulutraditsioonile (neomelodico). Samuti lipsab sisse armas lõunamaine hellitussõna nenné ("kallike" või "pisike"). Kuigi kaaslast narritakse sõnaga mariuolo ("kelm" või "varas"), tunnistab laulja lõpuks murdes: "Pccè i' e tè simmo na cosa sola" ("Sest sina ja mina oleme üks ja seesama"). Ta ei taha tühje sõnu ega ainult voodirõõme, vaid tervet inimest: ihu, hinge ja südamega.
Serena Brancale on laulja Itaaliast, kelle muusikas on tunda nii jazzi, souli kui ka R&B mõjutusi. Tema loomingus kohtuvad traditsioonilised helid kaasaegsete rütmidega, luues omanäolise kõla.
Ta on tuntud oma energiliste esituste poolest ja on esinenud ka Sanremo festivalil. Tema albumite hulka kuuluvad näiteks „Soula“ ja „Je so accussì“.