Утекай tähendab 'voola minema' või 'libise minema'. See on huvitav valik, sest see ei ole tavaline sõna, mida lauludes kohtab.
Selles laulus kasutatakse seda metafooriliselt, et väljendada soovi, et keegi kaoks või kaoks elust, nagu vesi voolab minema. See loob pildi millestki, mis kaob vaikselt ja pöördumatult, andes edasi laulu melanhoolset ja lahkumise teemat.
Selles laulus palub jutustaja oma kurbusel ja teisel inimesel temast eemale minna. „Не мешай, не мешай / Остаться одной моя печаль“ [„Ära sega, ära sega, mu kurbusel üksi jääda“] kõlab nagu soov olla oma kurbusega täiesti omaette. Teine inimene peaks „улетай ... в свой далёкий космос“ [„lenda oma kaugesse kosmosesse“] ja „меня забывай“ [„unusta mind“]. Kujund on korraga õrn ja üsna järsk: lähedus ei päästa kedagi, vaid muutub võimatuks.
Laulu keskne pilt on tiibadest, mis ei kuulu jutustajale: „Эти крылья не мои, я не могу их расправить“ [„Need tiivad ei ole minu, ma ei saa neid laiali sirutada“]. Seepärast ta ei usu, et võiks lendu tõusta. Ka teine salm viib lahkumise merele ja võõrastele randadele. Kunagi „рисовал тебя, ты рисовала меня“ [„mina joonistasin sind, sina joonistasid mind“], mis kõlab nagu vastastikune kujutlus või teineteise loomine. Siis tuleb kummaline ja konkreetne rida „Моя ставка не зашла на ИВА“ [„Mu panus ei läinud IVA peale“]. Vene väljend „ставка не зашла“ tähendab, et panus ei tabanud märki või plaan ei läinud läbi; „ИВА“ tähendust laulus ei selgitata. Just see veidi ootamatu rida muudab hüvastijätu eriti isiklikuks, enne kui refrään viib meid jälle nende võõraste tiibade juurde.