Lohduttomuus tähendab 'lohutamatus' või 'trööstivus'. See on sügav ja emotsionaalne sõna, mis kirjeldab lootusetuse või kurbuse tunnet.
Laulus viitab see sügise pimedusele ja melanhooliale, mis on nüüd möödas, andes teed jõuludele kui uuele lootuse ja võimaluse ajale. See sõna loob tugeva kontrasti ja rõhutab jõulude toovat valgust.
Raskasta Joulua esituses kõlab "Tulkoon Joulu" kui võimas ja südantsoojendav jõululaul, mis viib meid tagasi jõulude algse tähenduse juurde. Laulus kirjeldatakse talvist maastikku – "Niityillä lunta, Hiljaiset kadut" [Lund on niitudel, vaiksed tänavad] – ja rõhutatakse, et sügise melanhoolia on möödas. See on lugu uuest võimalusest, mida jõulud pakuvad, tuues meelde lapsepõlve muinasjutud ja mälestused.
Laulu keskmes on sõnum lootusest ja armastusest. Korduv refrään "Joulu on taas, riemuitkaa nyt, Lapsi on meille tänä yönä syntynyt" [Jõulud on taas, rõõmustage nüüd, Lapsi on meile täna öösel sündinud] tuletab meelde jõulude religioosset tausta. Laul kutsub üles lootusele ("Tulkoon toivo kansoille maan" [Tulgu lootus kõigile maa rahvastele]), rahu leidmisele ja armastuse jagamisele, öeldes, et "Silloin joulu luonamme on" [Siis on jõulud meiega]. See on ilus meeldetuletus, et jõulude tõeline kingitus ei peitu kullas ega uhketes pidulaudades, vaid südame avamises ja lihtsuses, mida sümboliseerib "seimen tallin koruttoman" [sõime lihtne tall].