KlimtatrÀsket on Rootsi jÀrve KlimtatrÀsk nimi. See on huvitav sÔna, sest see on konkreetne kohanimi, mis annab laulule ainulaadse ja kohaliku hÔngu.
Laulus viitab see kohale, kus laulja oma mootorsaaniga sĂ”idab, sĂŒmboliseerides vabadust ja rÔÔmu. See pole igapĂ€evane sĂ”na, vaid pigem eriline viide, mis teeb selle meeldejÀÀvaks.
Pistvakti âOckelbo 300â on lĂ”bus ja siiras kiidulaul vanale mootorsaanile, keda jutustaja kohtleb peaaegu nagu ustavat sĂ”pra. Iga pĂ€ev ootab saan taluĂ”uel ning sĂ”it viib ta KlimtatrĂ€sketi suunas, kus lumi lendab ja mootor annab korralikult jĂ”udu. RefrÀÀnis korratakse nime âOckelbo 300â ning kiidetakse seda kui âfinaste som finnsâ [kĂ”ige ilusam, mis olemas on]. See on meelega lihtne ja ĂŒlevoolav: jutustaja jaoks on tema saan lihtsalt kĂ”ige ilusam ja kĂ”ige parem.
Teises salmis kihutab ta mĂ€gedesse, ĂŒles-alla ĂŒle SvartfjĂ€lli, âDe öppne spjĂ€llâ [gaasid on pĂ”hjas ehk mootor töötab tĂ€ie jĂ”uga]. Bodega suits paistab juba eemalt, kuid lĂ”puks tahab ta koju tagasi sĂ”ita. Viimane salm lisab masinale auvÀÀrse ajaloo: see on olnud teenistuses alates 1972. aastast, vajab kolmeprotsendist Ă”lisegu ja tekitab probleeme vaid aeg-ajalt kolvirĂ”ngastega. Rootsi kĂ”nekeelsed vormid, nagu e sĂ”na Ă€r asemel ja bare tĂ€henduses âlihtsaltâ, teevad laulu veel kodusemaks. KĂ”ige naljakam ongi see, kui tĂ”siselt jutustaja oma vana Ockelbot kiidab: âDe e den bĂ€sta skoter du kan tĂ€nka dig Ă„ fĂ„â [see on parim mootorsaan, mida endale ette kujutada saab].