LEARN LYRICS

Pisamaan tähendab eesti keeles 'tedretähn'. See on armas ja veidi ebatavaline sõna, mida lauludes tihti ei kuule.

Selles laulus laulab Pete Parkkonen: "Isken joka pisamaan" (Ma suudlen iga tedretähni). See rida näitab sügavat kiindumust ja tähelepanu detailidele, pakkudes romantilist ja intiimset pilti, mis on meeldejääv ja kutsuv.

Pete Parkkoneni „Kohta Sataa” on ulakas ja mänguline laul kahest inimesest, kes tahavad hetkeks kõik muu kõrvale jätta. Laulja annab teisele täieliku vabaduse otsustada: „Mitä sä haluut, minne” [Mida sa tahad, kuhu?]. Nad võivad minna kas põhja või lõunasse, kuid tegelik sihtpunkt on suletud kardinate taga. Sõna „beibe” tähendab siin hellitavalt „kallike” või „beebi” ning „friikki” on kõnekeelne „veidrik”. Laulja ütleb, et teine on sama pöörane nagu tema, ja kutsub teda tegema midagi „sickii”, mis tähendab selles kontekstis midagi hulljulget või väga ulakat.

Sõnad muutuvad järjest otsesemaks: küünlavaha voolab, kiiret pole ja laulja lubab teist õrnalt „rokata” ning kohelda teda nagu lille. „Kohta sataa” [Varsti sajab] kõlab korduses nagu naljakas vihje lähenevale kulminatsioonile, mitte tavaline ilmateade. Ka emast pärit reegel „tytöil ei saa leikkii” [tüdrukutega ei tohi mängida] saab kohe ülemeeliku vastuse, sest laulja ei kavatse vabandada, kui teise meik sassi läheb. See on flirtiv, seksuaalne ja meelega veidi pöörane lugu, kus peidetud vihjed vahelduvad väga otsekohese kutsega: „Anna ku mä” [Lase mul].