Sukeltaisin tähendab 'sukeldaksin'. See on tingiv kõneviis sõnast sukeltaa ('sukelduma').
Laulus laulab Pave Maijanen: "Sulle sukeltaisin helmen valkean" (Sulle sukeldaksin valge pärli). See loob kauni ja romantilise kujundi, kus laulja on valmis tegema midagi erilist ja südamlikku oma armastatu heaks, pakkudes talle midagi väärtuslikku ja haruldast.
Pave Maijaneni laul "Lähtisitkö" on selline mõtisklev ja igatsev lugu, mis paneb kuulaja kohe kaasa tundma. See räägib mehest, kes proovib taastada ühendust kellegagi oma minevikust, pakkudes välja rea romantilisi ja lootusrikkaid stsenaariume.
Laulu peategelane küsib otse: "Jos kirjoittaisin sulle pienen kirjeen / Veisin sen laatikkoon / Avaisitko sen lukisitko loppuun?" [Kui ma kirjutaksin sulle väikese kirja / Viiksin selle postkasti / Kas sa avaksid selle, kas sa loeksid selle lõpuni?]. Ta tahab teada, kas vana igatsus on veel alles: "Tuntisitko vielä vanhan kaipauksen?" [Kas sa tunneksid veel vana igatsust?]. See on nii armas ja haavatav! Ta unistab kohtumisest ja kutsub: "Tulisitko asemalle mua vastaan?" [Kas sa tuleksid mulle jaama vastu?].
Kõige ilusamad read on aga need, kus ta pakub välja unistuste kohtingu: "Lähtisitkö silloin kanssani järvelle? / Sulle sukeltaisin helmen valkean" [Kas sa tuleksid minuga siis järvele? / Sulle sukeldaksin valge pärli]. See on nii poeetiline ja romantiline! Ta tahab teada, kas naine istuks temaga paadi keskmisele pingile ja vastaks suudlusele: "Istuisitko kanssani keskipenkille? / Vastaisitko hellään suudelmaan?" [Kas sa istuksid minuga keskmisele pingile? / Kas sa vastaksid õrnale suudlusele?]. Laulus on ka tunda sügise lähenemist ja lindude äralendu, mis annab loole veidi melanhoolse noodi, justkui aeg hakkaks otsa saama. See on tõesti südamlik ja lootusrikas lugu, mis paneb mõtlema omaenda minevikuarmastuste peale.