Ontloop me tÀhendab 'pÔgene minu eest' vÔi 'vÀldi mind'. See on otsene ja emotsionaalne fraas, mis annab edasi tugeva soovi kellegi eemale peletamiseks.
Laulus kasutatakse seda, et vÀljendada pettumust ja soovi, et teine inimene lihtsalt kaoks. See on intensiivne viis öelda, et suhe on lÀbi ja laulja ei taha enam teise inimesega tegemist teha.
Nobu âStopâ on otsekohene laul hetkest, mil vaidlus ja vabandused on end ammendanud. Jutustaja ĂŒtleb: âIk hoor al wat je zeggen wiltâ [Ma kuulen juba, mida sa öelda tahad] ja lisab, et ta teab, et see pole tĂ”si. âBespaar me al je ademâ [Hoia oma hingetĂ”mme minu jaoks kokku] kĂ”lab peaaegu tĂŒlpinult: Ă€ra raiska enam sĂ”nu, sest kĂ”ik kĂŒsimused on juba otsas. RefrÀÀnis korduv âVraag mij niet meer om liefdeâ [Ăra kĂŒsi minult enam armastust] on vĂ€ga karm piir. Ta ei taha enam armastust anda inimesele, kes tema arvates ei vÀÀri seda.
Teises osas kuhjuvad suhtest eemaldumise viisid: âOntloop me, vermijd me, ghost me en ontwijk meâ [VĂ€ldi mind, hoidu minust, jĂ€ta mind sĂ”numiteta ja pĂ”ikle mu eest]. SĂ”na âghost meâ tĂ€hendab siin ĂŒhenduse jĂ€rsku katkestamist, ilma selgituseta. Samal ajal ĂŒtleb jutustaja, et ta toetub faktidele ega usu teise inimese versiooni sĂŒndmustest. KĂ”ige huvitavam on, et kindla âMa annan allaâ kĂ”rval vilksatab ka vastuolu: âHet liefst hield ik je vast, ik laat losâ [KĂ”ige rohkem tahaksin sind kinni hoida, aga ma lasen lahti]. Ta laseb inimesel minna, kuigi lĂ€hedus pole talle tĂ€iesti ĂŒkskĂ”ik. SeepĂ€rast kĂ”lab âbaby, stopâ [kallis, lĂ”peta] korraga kĂ€su ja viimase palvena.