Pakahtua tähendab 'lõhkeda' või 'puruneda', sageli viidates emotsionaalsele seisundile, kus tunded on nii intensiivsed, et inimene tunneb end justkui lõhkevat.
Laulus kasutatakse seda sõna, et väljendada soovi kogeda elu ja tundeid nii sügavalt, et see peaaegu ületab taluvuse piiri. See annab edasi tugeva ja dramaatilise tunde, mis on meeldejääv ja kutsub esile uudishimu.
Mokoma lugu "Syyttävä Sormi" räägib sisemisest võitlusest ja eneseleidmisest. See algab sooviga elada täiel rinnal, tunda ja armastada: "Tahdon rakastaa / Tahdon elää" [Ma tahan armastada / Ma tahan elada]. Laulusõnad kirjeldavad soovi kogeda elu iga keharakuga: "Iholla, mielellä, kielellä elää / Joka solullani tahdon elää" [Nahal, meelel, keelel elada / Iga oma rakuga tahan elada].
Kuid see soov põrkub kellegi teise kriitikaga, kes pidevalt kahtleb laulja võimetes ja väärtuses. Read nagu "Sinä sanot etten osaa / Sinä sanot etten pysty" [Sa ütled, et ma ei oska / Sa ütled, et ma ei suuda] näitavad, kuidas väline negatiivsus võib enesekindlust õõnestada. Lõpuks aga toimub murdepunkt, kus laulja otsustab need süüdistavad sõrmed murda: "Syyttävä sormi poikki / Riks Raks" [Süüdistav sõrm katki / Riks Raks]. See on võimas hetk, mis tähistab vabanemist ja uut algust, kus ta ise otsustab oma elu elada: "Aion rakastaa, aion elää" [Ma hakkan armastama, ma hakkan elama]. See on lugu sellest, kuidas leida oma sisemine jõud ja elada oma elu, hoolimata teiste arvamustest.