Sõna loucos tähendab eesti keeles "hullud". See on laulu pealkiri ja kordub refräänis, andes edasi loo keskse teema.
Laulus nimetab maailm armastajaid "hulludeks", sest nad käituvad ebatavaliselt – räägivad tänaval üksi, loendavad tähti ja tätoveerivad oma pilte südamesse. See sõna on intrigeeriv, sest see kutsub esile küsimuse, miks neid hulludeks peetakse ja millist armastust nad esindavad.
Matias Damasio ja Héber Marquesi lugu "Loucos" räägib armastusest, mis on nii suur ja eriline, et paneb maailma neid hulluks pidama. Nad räägivad, kuidas isegi Camõesil poleks sõnu leidnud, et seda hetke kirjeldada, ja et inglid aplodeerivad nende armastusele. See on nii sügav tunne, et isegi Jumal naeratab neile ja pilved moodustavad nende kujutise taevas.
Laulu peategelased karjuvad üksteisele armastust nii valjult, et hääl jääb kähedaks, ja neile ei lähe korda, et maailm neid hulluks peab. Miks? Sest nad räägivad tänaval üksi olles, loevad tähti taevas ja on tätoveerinud teineteise kujutise oma südamesse. Nende armastus on nii tugev, et lumi sajab igal aastaajal ja raadios pühendatakse neile laule. Nad on paradiisi eeskujud, täiuslik paar, kelle naeratus on nakkav ja suudlused magusad. Ja kuigi maailm neid hulluks kutsub, ütlevad nad: "Mas não liga não" (Aga ära pane tähele).
Matias Damasio on laulja ja laulukirjutaja, kes on pärit Angolast ja Portugalist. Tema muusika on tuntud oma südamlike meloodiate ja emotsionaalsete sõnade poolest, mis räägivad sageli armastusest ja elust.
Ta on loonud mitmeid populaarseid lugusid, nagu näiteks „Loucos“, „Porque“ ja „Matemática do Amor“. Tema loomingus on kuulda mõjutusi Angoola ja Portugali muusikast, mis annavad talle omanäolise kõla.