S'éternise tÀhendab 'venib igavikku' vÔi 'kestab lÔputult'. See on huvitav sÔna, mis annab edasi ajataju venimist.
Laulus kasutatakse seda, et kirjeldada, kuidas homne pÀev, mida pidevalt oodatakse, venib ja venib, justkui ei saabukski kunagi. See annab edasi lootuse ja ootuse tunde, mis muutub lÔputuks viivituseks.
Kas sa oled kunagi mĂ”elnud, kui tihti me lĂŒkkame asju homse varna? Prantsuse artist Luiza laulab just sellest oma loos "Demain Demain". Laulu pealkiri tĂ€hendab "Homme Homme" ja see sĂ”na kordub pidevalt, luues peaaegu hĂŒpnootilise efekti. Alguses tundub kĂ”ik lootusrikas: "Demain tu trouveras l'amour" (Homme leiad sa armastuse) ja "Demain la vie te sourira" (Homme naeratab elu sulle). KĂ”ik head asjad on alati nurga taga, alati tulevikus.
Aga laul ei ole ainult helgest tulevikust unistamine. See nĂ€itab ka selle mĂ”tteviisi varjukĂŒlge. Luiza laulab, et "Demain dĂ©courage aujourd'hui" (Homme heidutab tĂ€nast pĂ€eva). See on laulu tuum: pidev homsele lootmine vĂ”ib halvata meie vĂ”ime tegutseda tĂ€na. Homne pĂ€ev on nagu "la terre promise" (tĂ”otatud maa), mis aga alati eest Ă€ra jookseb. See on laul edasilĂŒkkamisest ja lĂ”putust ootamisest, mis on pakitud kaasahaaravasse ja meeldejÀÀvasse meloodiasse.
Luiza on artist Prantsusmaalt.