„Châteaux en Espagne“ tähendab sõna-sõnalt „lossid Hispaanias“, kuid prantsuse keeles on see väljend, mis viitab kujuteldavatele plaanidele või ebarealistlikele unistustele, eesti keeles umbes „õhulossid“.
Laulus loob see poeetilise pildi kaugetest ja unenäolistest paikadest, kuhu mõtted võivad lennata. See on meeldejääv väljend, sest selle tähendus ei ole otseselt sõnadest arusaadav.
„Caresse sur l’océan” tähendab „hellitus ookeanil” või „õrn puudutus ookeanil”. Laul algab kerge linnuga, keda meri kannab: „Porte l’oiseau si léger” [kanna seda nii kerget lindu]. Lind tuleb tagasi lumistelt maadelt ning talvine õhk on „éphémère” ehk mööduv ja lühiajaline. Kauguses hääbuv kaja viib mõtted isegi „Châteaux en Espagne” [lossidele Hispaanias]. See prantsuse väljend tähendab siin kujuteldavaid, võib-olla ebarealistlikke unistusi, mitte päriselt kirjeldatud Hispaania losse.
Seejärel liigub laul tuule rütmis: „Vire au vent, tournoie, déploie tes ailes” [pööra tuules, keerle, siruta tiivad]. Hallist koidikust tuleb leida tee vikerkaare poole, kuni „se découvrira le printemps” [avaneb kevad]. Teises salmis ei kanna meri lindu enam, vaid asetab ta „sur la pierre d’une île immergée” [uppunud saare kivile]. Hingus ja kaja kaugenevad mägede poole ning lõpus jääb järele „Calme sur l’océan” [vaikus ookeanil]. Need kujundid liiguvad talvest kevadeni ja rahutusest vaikse merepinnani, nagu väike unenäoline rännak, kus tuul aitab edasi minna.