Aromat tähendab eesti keeles 'aroom' või 'lõhn'. See on sensuaalne ja meeldejääv sõna, mis viitab millegi meeldivale ja iseloomulikule lõhnale.
Laulus on see sõna keskne, kuna pealkiri ise on "Аромат". Laulusõnades laulab esitaja "Вдихаючи твій аромат" (Hingates sisse sinu aroomi), mis viitab sügavale igatsusele ja mälestustele armastatud inimesest. See sõna loob tugeva emotsionaalse sideme ja kutsub esile tundeid.
„Аромат” on lahkumislaul, kus kaks inimest on põhjuste, vaikuse ja valu sisse kinni jäänud. Nad vaatavad õhtut vaikides, närvid on „на межі” ehk viimase piiri peal, ning küsivad: „Хто ми двоє, що готові до втечі?” [Kes me kaks oleme, et oleme valmis põgenema?] Suhe on justkui lõppenud enne, kui kumbki seda päriselt välja ütleb. „Викинуті квіти” [äravisatud lilled] ja „Всі слова на вітер” [kõik sõnad tuulde] on lihtsad, aga valusad kujundid: armastus ja lubadused ei kanna enam.
Kõige tugevam detail on endise kallima lõhn. „І вже ніяк не повернем назад / Вдихаючи твій аромат” [Ja enam ei saa kuidagi tagasi minna / sinu lõhna sisse hingates] näitab, kuidas üks tuttav aroom tõmbab jutustaja hetkeks tagasi ühisesse minevikku. Samal ajal on linn öösel alles, tema aga üksi: „Серед ночі, місто тут, я залишаюсь сам” [Keset ööd, linn on siin, mina jään üksi]. Korduv „Бай-бай, наше літо” [hei-hei, meie suvi] kõlab peaaegu kergelt, kuid tähendab siin hüvastijättu ajaga, mida tagasi tuua ei saa. „Закохані, що стали колишніми” [armunud, kellest said endised] ütleb kogu olukorra eriti otse välja.