Vastavirtaan tähendab 'vastuvoolu'. See on huvitav sõna, mis viitab vastupanule, tavapärasest erinevale teele minemisele või väljakutsetele vastu astumisele.
Laulus lauldakse "Rohkeus mennä vastavirtaan" (Julgus minna vastuvoolu), mis rõhutab julguse ja iseseisvuse tähtsust elus. See on metafooriline väljend, mis kutsub üles olema julge ja järgima oma teed, isegi kui see on raskem.
Juha Tapio laulab oma laulus "Eläköön" elu ilu ja valu ülistamisest. See on justkui hümn kõigele, mis teeb meist need, kes me oleme. Laul kutsub meid üles imetlema nii suuri asju nagu "pakkasöiden lujaa kirkkautta" [pakaseööd tugevat selgust] ja "valtamerten raivoa" [ookeanide raevu], kui ka väikseid, intiimseid hetki, näiteks "sormenpäitä, suudelmaa ihon taivasta" [sõrmeotsi, suudlust naha taevast] või "sateen jälkeen hiekkatiellä pilvilauttoja" [pärast vihma liivateel pilvelaevu]. See tuletab meelde, et ilu on kõikjal meie ümber, kui vaid oskame seda märgata.
Laulu refrään on aga eriti liigutav, sest see ei ülista ainult rõõmu ja edu. Juha Tapio laulab "Eläköön päivät, jotka juoksi iltaan, niiden riemut työt, rohkeus mennä vastavirtaan" [Elagu päevad, mis õhtusse jooksid, nende rõõmud, tööd, julgus minna vastuvoolu]. Aga ta ütleb ka "Eläköön hellät yöt, rakkaus arpinenkin, suru, myös sirpaleet, sillä tarvitsin mä senkin, Eläköön kyyneleet" [Elagu õrnad ööd, armastus isegi armiline, kurbus, ka killud, sest ma vajasin sedagi, Elagu pisarad]. See on nii ilus mõte – isegi kurbus ja pisarad on osa elust ja teevad meid tugevamaks. See laul on tõeline meeldetuletus, et peaksime kalliks pidama iga hetke, nii head kui halba, sest kõik see kokku moodustab meie loo.