T'apprivoiser tähendab 'sind taltsutada' või 'sind kodustada'. See on huvitav sõna, mis viitab kellegi usalduse võitmisele ja temaga sideme loomisele, justkui taltsutaks metslooma.
Laulus kasutatakse seda metafooriliselt, et kirjeldada, kuidas piisas lihtsalt rääkimisest, et võõras inimene endale lähedale lasta ja temaga sõprus luua. See annab loole romantilise ja südamliku tooni.
Kas oled kunagi jalutanud mööda tänavat, süda avatud kõigele uuele, ja tundnud, et tahaksid lihtsalt kellelegi tere öelda? Just nii algab Joe Dassini lugu "Les Champs Elysées"! Meie laulja jalutab mööda avenüüd, valmis kohtuma ükskõik kellega, ja siis ta leiabki kellegi – sina! Ta ütleb sulle midagi suvalist, aga piisab vaid rääkimisest, et sind "taltsutada" [pour t'apprivoiser]. See on nii armas ja spontaanne algus ühele loole!
Edasi viib see kohtumine meid otse Champs-Élysées'le, kus päikese käes või vihma sabades, keskpäeval või südaööl, on olemas kõik, mida hing ihkab. Sa kutsud laulja endaga kaasa keldrisse, kus on "hullud, kes elavad kitarr käes, õhtust hommikuni" [Qui vivent la guitare à la main / Du soir au matin]. Nad laulavad ja tantsivad koos, unustades isegi suudlemise. Järgmisel hommikul, need kaks eilset võõrast, on nüüd armunud, pika ööga uimased. Kogu Pariis, alates Étoile'ist kuni Concorde'ini, näib laulvat armastust, justkui tuhande keelega orkester ja kõik linnud laulaksid kaasa. See laul on lihtsalt puhas rõõm ja spontaanne armastuslugu, mis saab alguse ühel Pariisi kuulsaimal tänaval!
Joe Dassin oli Prantsuse-Ameerika laulja, kes veetis oma elu jooksul aega nii Prantsusmaal kui ka Ameerika Ühendriikides. Tema muusikaline karjäär algas 1960ndatel ja kestis 1970ndateni.
Dassin sai tuntuks oma prantsuskeelsete lauludega, mis sageli ühendasid melanhoolia ja meeldejäävad meloodiad. Tema populaarsemate lugude hulka kuuluvad "Les Champs-Élysées", "L'Été indien" ja "Et si tu n'existais pas". Need laulud on tänaseni paljudele tuttavad ja armastatud.