Вимолив tähendab 'palus' või 'lunastas palvetega'. See on tugev ja emotsionaalne tegusõna, mis viitab millegi saavutamisele või kellegi päästmisele intensiivse palvetamise või anuva palve kaudu.
Laulus kordub see sõna mitu korda, rõhutades teema, et keegi on kellegi teise jaoks
Jerry Heili ja MONATIKi lugu "ВИМОЛИВ (VYMOLYV)" on nagu südamlik vestlus armastuse olemusest ja selle salapärasest saabumisest. Laul räägib sellest, kuidas mälu võib vihmaga minema pühkida ja mõistuse tuultega ära viia, jättes alles küsimuse: "Хто тебе, мила, вимолив?" [Kes sind, kallis, välja palus?].
See on lugu sellest, kuidas üks inimene tunneb, et on oma armastatu justkui jumalikust aiast välja murdnud ja taevast endale palunud. Laulus küsitakse, kust see õnn tuli ja kes selle välja mõtles. Refräänis kordub mõte, et nad avasid taevad ja ümbritsesid end tiibadega, lubades, et jõudu jätkub seni, kuni huuled sosistavad. See on ilus ja poeetiline viis kirjeldamaks armastuse sügavust ja igavikulisust, mis on justkui saatuse poolt ette määratud.