Instinto tÀhendab 'instinkt', seda sisemist, loomulikku tunnet, mis paneb inimese tegutsema ilma pikalt mÔtlemata, justkui keha teaks Ôiget vastust enne mÔistust.
Laulus lauldakse "Mas foi como foi, o instinto fez" (kuid lÀks nagu lÀks, instinkt tegi nii), nÀidates, kuidas inimene lasi end juhtida oma sisetundel, mitte ratsionaalsel mÔtlemisel, ja aktsepteerib tagajÀrgi.
Brasiilia muusik Gamadinho toob siin loos kuulajani ĂŒhe ĂŒsna valusa ja ausa loo mehest, kes teab tĂ€pselt, et keeras asjad tuksi. Lugu algab tunnistusega, et uhkus on talt mĂ”istuse viinud: Nunca fui daqueles de pedir perdĂŁo ("Ma pole kunagi olnud see, kes andestust palub"). Ta ei ĂŒritagi vabandusi otsida ega partnerit ĂŒmber veenda, sest teab, et miski ei tee haiget olematuks. PĂ”hjus on otsekohene: liha oli nĂ”der ja pime loomus vĂ”ttis vĂ”imust. Laulja nendib kĂŒlmalt: o instinto fez meu corpo ser de outro alguĂ©m ("instinkt pani mu keha teisele kuuluma").
KĂ”ige valusam iroonia peitub lootusetult purunenud tulevikus. Traditsioonilised pulmasĂŒmbolid â chuva de arroz (riisisadu, mida Brasiilias vĂ€rskele abielupaarile Ă”nneks loobitakse) ja rosas no buquĂȘ (roosid pruudikimbus) â visatakse lihtsalt kĂ”rvale sĂ”nadega deixa pra depois, pra quem merecer ("jĂ€ta see hilisemaks, sellele, kes vÀÀrib"). Gamadinho saab aru, et kolmekesi armastust ei ela, ja lĂ”petab kurva tĂ”demusega: nĂŒĂŒd tuleb tal elada ilma inimeseta, kelleta ta tegelikult elada ei suuda.
Gamadinho on Brasiiliast pÀrit artist.