Trapunto tähendab sõna-sõnalt „läbi õmmeldud” või „reljeefselt tikitud” ning on üsna haruldane ja poeetiline sõna. Laulus kirjeldab see silmi, mis on sinised nagu tähtedega tikitud taevas: occhi tuoi belli, che sono blu come un cielo trapunto di stelle.
Esteriore Brothersi esituses on see laul unenäoline lend, kus siniseks värvitud käed ja nägu viivad jutustaja tuule abil lõputusse taevasse. Ta laulab: „Volare, cantare“ [„Lennata, laulda“] ning on „felice di stare lassù“ [„õnnelik seal üleval olla“]. Maailm kaob aeglaselt kaugele alla, samal ajal kui ainult talle mängib õrn muusika. See on veidi pöörane ja väga ilus kujutlus: siniseks võõbatud inimene tõuseb kõrgemale kui päike ja naudib vabadust, mida päriselus ilmselt kätte ei saa.
Aga hommik toob unenäo tagasi maa peale. Kõik unenäod kaovad koidikul, sest kuu viib need endaga kaasa. Ometi jääb alles pilk armastatud inimese sinistesse silmadesse, mis on „come un cielo trapunto di stelle“ [„nagu tähtedega tikitud taevas“]. Nii muutub lend unenäost mälestuseks ja silmadest saab uus taevas. Korduv refrään „Nel blu dipinto di blu“ [„siniseks maalitud sinises“] kõlab nagu lihtne, nakatav kutse kaasa lennata.