Unutulmaz tähendab otseses mõttes „unustamatu“. See tuleb tegusõnast unutmak („unustama“) ja sufiksist -ılmaz, mis muudab selle millekski, mida „ei saa unustada“.
Laulus räägib see sõna unutulmaz anılar var („on unustamatuid mälestusi“) sügavatest tunnetest ja mälestustest, mis ei kao isegi valu ja lahkumineku korral. See on poeetiline ja emotsionaalne sõna, mida kuuleb harvem kui tavalisi igapäevaväljendeid.
ENES 61 lugu "Karlı Dağlar" viib meid otse südamesse, mis on täis valu ja igatsust. Laulja tunneb end reedetuna ja haavatuna, nagu ütleb refrään: "Karlı dağlar, gönlüm yanar / Bu yalanlar, kalbim ağlar" [Lumised mäed, mu süda põleb / Need valed, mu süda nutab]. See on lugu armastusest, mis on lõppenud, jättes maha vaid tühjuse ja pisarad.
Ta ootab telefoni otsas, teades, et see ei helise, ja see teeb asja veelgi valusamaks: "Telefonun başında bekliyom / Bekliyom, çalmayacak biliyom" [Ma ootan telefoni juures / Ootan, tean, et see ei helise]. Laulja on väsinud võitlemisest ja proovimisest, sest miski ei aita. Ta tunneb, et on muutunud tuhaks: "Yanıyorum, alev alev alev / Kül oldum, bittim ben bak" [Ma põlen, leek leegi järel / Ma olen tuhaks muutunud, ma olen läbi, vaata]. See lugu on aus ja otsekohene kirjeldus sellest, kuidas armastuse kaotus võib inimese täiesti murda.