Mızrap tähendab 'plekterit' – väikest vahendit, mida kasutatakse keelpillide mängimiseks.
See on haruldane ja poeetiline sõna, mis loob laulu kontekstis väga elava kujutise. Laulus öeldakse: "Ellerin mızrap olur bedenim saz" (Sinu kätest saavad plekterid, minu kehast saab saz). See metafoor viitab sügavale kirele ja ühendusele, kus armastatu puudutus muudab laulja keha muusikariistaks, mis on valmis mängima.
Emrah Karadumani ja Güliz Ayla lugu "Ateşle Barut" on tõeline torm ja maavärin emotsioonidest! See räägib kirest, mis on nii tugev, et see murrab kõik lubadused ja tõotused. Laulja tunnistab, et iga kord, kui ta oma armastatu silmi näeb, murduvad ta vanad tõotused: "Gözlerim gözlerinden geçerken / Yine tövbelerim bozulur" [Kui mu silmad kohtuvad sinu omadega / Mu tõotused murduvad taas].
See lugu on täis dramaatilisi kujundeid, mis kirjeldavad armastuse jõudu. See on kui "Fırtına bu bu afet deprem" [See on torm, see on katastroof, maavärin], mis raputab kõike. Laulja palub oma armastatul tulla ja lasta sellel tormil end kaasa haarata, et nad saaksid uuesti sündida: "Sarsıntılar dağıtsın bizi gel / Yeniden doğuş bu vazgeç kendinden" [Las raputused meid laiali pillutavad / See on taassünd, loobu endast]. Refraan "Ateşle barut yanyana durmaz" [Tuli ja püssirohi ei seisa kõrvuti] on nii tabav – see näitab, et nende kahe vahel on nii suur pinge ja tõmme, et nad ei saa lihtsalt rahulikult koos olla. Ja see rida "Bir dokunursan dokunursan / Ellerin mızrap olur bedenim saz" [Kui sa mind puudutad, kui sa mind puudutad / Sinu käed on plektron, minu keha on saz] on lihtsalt imeline, eks? See on nii poeetiline viis kirjeldada, kuidas armastatu puudutus muudab ta justkui muusikariistaks, mis hakkab mängima.