Ujo tähendab 'arg' või 'häbelik'. See on huvitav sõna, sest see kirjeldab iseloomuomadust, mis on laulus kesksel kohal.
Laulus ütleb laulja: "Oot vähän ujo, mut sä näytät nätiltä" (Sa oled natuke arg, aga sa näed kena välja). See sõna annab edasi laulja tundeid ja ebakindlust, luues samal ajal romantilise ja südamliku õhkkonna.
See Eino Ja Aapeli lugu on nii armas ja suviselt kerge! See räägib sellest tuttavast tundest, kui sa kohtad kedagi, kes sulle meeldib, aga sa oled liiga uje, et oma tundeid välja näidata. Laulja kirjeldab, kuidas ta peaaegu kukkus rattaga sõites ja näeb seda “natuke ujedat, aga nägusat” inimest. Ta tunnistab: “Mun tekis mieli sanoo mitä mä tunnen / Mut miks se on niin vaikeaa?” [Ma tahaksin öelda, mida ma tunnen / Aga miks see nii raske on?].
Kogu loo vältel on tunda seda kõhklust ja lootust. Laulja on oodanud terve pika talve ja nüüd, kui suvi on läbi ja teine inimene on lahkumas, on tal ikka veel raske öelda, mida ta tunneb. Ta mõtiskleb: “Mitä tapahtuu, jos kysyn numeroo” [Mis juhtub, kui ma küsin numbrit?]. Lõpuks võtab ta julguse kokku ja pakub: “Mitä jos mentäis yhtä matkaa? / Mitä jos vien sut perille?” [Mis siis, kui me läheksime koos? / Mis siis, kui ma viin su koju?]. Ta tahab olla see, “Joka saattaa sut kotiin / Joka laittaa sulle viestin iltaisin” [Kes saadab su koju / Kes saadab sulle õhtuti sõnumi]. See on nii ehe kirjeldus sellest, kuidas keegi tahab olla sinu jaoks olemas!