Ongeveer tĂ€hendab 'umbes' vĂ”i 'ligikaudu'. See on igapĂ€evane sĂ”na, kuid selles laulus on sellel sĂŒgavam ja melanhoolsem tĂ€hendus.
Eefje De Visser kasutab seda, et rĂ”hutada aja ja sĂŒndmuste ebamÀÀrasust ja korduvust. Laulja tunneb, et kĂ”ik on
Eefje De Visseri lugu "Ongeveer" on selline mĂ”tisklev ja veidi melanhoolne pala, mis rÀÀgib aja kulgemisest ja aastaaegade vaheldumisest. Laulja tunneb, et kĂ”ik on justkui sama â "Het is ongeveer de avond" [On umbes Ă”htu], "Het is ongeveer de zomer" [On umbes suvi] â ja et "Alles is hetzelfde" [KĂ”ik on sama]. Kuigi meie oleme erinevad ("En we zijn verschillend"), pole sel suurt vahet ("Doet er niet toe").
Mind kĂ”netab see, kuidas ta kirjeldab talve kĂŒlmust ja lume sulamist, mis paneb teda sĂ”itma lĂ”unasse. See on justkui mingi sisemine vajadus vĂ”i tĂ”estamistahe: "Ik heb hier iets te bewijzen" [Mul on siin midagi tĂ”estada]. Ja lĂ”pus on tal isegi "een punt te maken" [punkt, mida esitada], kui ta sĂ”idab kellegi teise autos. See on ilus ja mĂ”tlemapanev lugu, mis paneb mĂ”tisklema aja ja meie koha ĂŒle selles.